Käesoleval aastal oleme pidanud mitmel korral tegelema juhtumitega, mil arve on esitanud eraisik ning teine pool arvet ei aktsepteeri või vastupidi – nõutakse eraisikult arve esitamist. Õiguslikult aga eraisik arvet esitada ei saa, samuti ei ole võimalik seda temalt ka nõuda.  Nii mõnelgi juhul on kliendile vastav asjaolu tulnud üllastuslikult. Kes siis saab arvet esitada ja kuidas võib eraisik oma ostu-müügitehinguid dokumenteerida? Vastame levinumatele küsimustele.

 

Mis on arve?

Arve puhul on tegemist majandustehingut tõendava dokumendiga ehk raamatupidamise algdokumendiga.

 

Mis on majandustehing?

Majandustehing on aga raamatupidamise seaduse kohaselt raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.

 

Kes on raamatupidamiskohustuslased?

Raamatupidamiskohustuslased on raamatupidamise seaduse järgi:

  • -        Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna,
  • -        Kohaliku omavalitsuse üksus,
  • -        Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,
  • -        Füüsilisest isikust ettevõtja,
  • -        Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.

 

Miks ei saa eraisik arvet esitada?

 

Eeltoodut informatsiooni kokkuvõttes nähtub, et eraisik ei ole raamatupidamiskohustuslane ega saa teostada majandustehinguid, mis arve esitamise aluseks on, mis omakorda tähendab, et puudub õigus ka arve esitamiseks

 

Kuidas ma tean, et arve esitaja ei ole juriidiline isik?

Arvel peavad olema toodud kindlad andmed:

 1) dokumendi nimetus ja number;
 2) koostamise kuupäev;
 3) tehingu majanduslik sisu;
 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
 5) tehingu osapoolte nimed;
 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

 

Arvel peab kajastuma, kes on arve esitaja, on selleks nt. Minu Nimi või Minu Nimi OÜ, Minu Nimi AS, FIE Minu Nimi, MTÜ Minu Nimi vms. Juhul, kui arve esitaja ongi ainult Minu Nimi, puudub viide äriühingu või füüsilisest isikust lühendile, on eeldatavasti tegemist eraisiku poolt esitatud arvega. Üldjuhul kajastub arvel ka pangakontonumber, mille omanikku on võimalik pangast kontrollida, kas konto kuulub äriühingule või hoopis eraisikule.

 

Millisel viisil saab eraisik ostu-müügitehingut dokumenteerida?

Juhul, kui eraisik soovib teostada müügitehingut ning seda ka dokumenteerida, on eraisikul võimalus vastav toiming fikseerida ostu-müügilepinguga. Levinuimaks ostu-müügitehinguks eraisikute vahel on näiteks sõiduautode müük. Ilma ostu-müügilepinguta ei ole auto omaniku vahetust võimalik teostada.

Kuigi eraisikute vahelist ostu-müügilepingu sisu seadus otseselt ei sätesta, tuleks ostu-müügilepingu koostamisel lähtuda järgnevast:

  • -        Leping on koostatud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis
  • -        Leping on koostatud vähemalt kahes identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris
  • -        Lepingus on kirjas müüja ja ostja ning nende kontaktandmed
  • -        Lepingus on kirjas, mida müüdi ja mis hinnaga
  • -        Muud kokkuleppelised tingimused
  • -        Mõlema poole allkirjad
  • -        Kuupäev

Arusaadav on, et iga ostu ostu-müügilepinguga ei ole otstarbekas fikseerida, küll tuleb sellisel juhul arvestada, et hilisemate vailduste esinemise korral, on vajadusel tõendamine ja vaidluste lahendamine raskendatud.

 

Mis vahet on, kas ostan toote eraisikult või juriidiliselt isikult?

Kõige suurem oluline vahe eraisikult kaupa või teenust ostes võrreldes juriidilise isikuga on see, et ostjale ei laiene tarbijaõigused. Tarbijaõigused kehtivad ainuüksi olukorras, mil teenuse osutajaks või kauba müüjaks on isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega ning ostjaks on füüsiline isik (tarbija). Peamiseks oluliseks erinevuseks on kaheaastase pretensiooni esitamise õiguse tähtaeg, mis eraisikult ostetud tootele ei laiene. Ühtlasi kui ostetakse eraisikult toode ning tekib hilisem probleem või vaidlus, on võimalik neid lahendada üksnes kokkuleppeliselt või kohtus.

Täpsemalt on tarbija õigused ning kaupleja kohustused toodud tarbijakaitseseaduses, millega on Teil konkreetsemalt võimalik ise tutvuda.

 

Oluline meeldetuletus (!), tarbijaõigused ei laiene juriidilisele isikule ehk kui ettevõte ostab teiselt ettevõttelt kaupa või teenust ei kvalifitseeru ostjaks olev ettevõte tarbijakaitse seaduse mõistes tarbijaks. 

 

Autor: Grete Raagmets

Adelais Õigusabi jurist  

 

Viited õigusaktidele:

RPS - Raamatupidamise seadus
TKS - Tarbijakaitseseadus

 

- Sooviga saada täpsemat informatsiooni, õigusalast konsultatsiooni või dokumentide koostamist, võtke julgesti ühendust!-

 

Palun sisestage nimi
Palun sisestage telefoninumber
Palun sisestage e-maili aadress E-maili aadress ei ole korrektne
Palu sisestage teade